Peenmotoorika oskuste õpetamise selgitus

Mõiste „motoorikaoskused” tähendab inimese võimet teha liigutusi. Motoorikaoskused võib jagada jämemotoorika ja peenmotoorika oskusteks. Jämemotoorika oskustest rääkides peame silmas oma keha üldist liikumise võimet. Jämemotoorika oskused hõlmavad pea, õlgade, ülakeha, vaagna, käsivarte ja jalgade liigutusi. Peenmotoorika oskused teisest küljest on varvaste, labajalgade, suu, käte ja sõrmede liigutused ning samuti mõlema käe koordinatsioon.


Pidevat peenmotoorika oskuste arengut võib lastel täheldada alates kolme aasta vanusest. Sellel etapil kasvavad lapse lihased väga kiiresti, suurendades lapse vastupidavust ja jõudu. Tänu sellele muutuvad lapse liigutused omakorda sujuvamaks ja osavamaks. Nüüdisaegsete suhtlusvahendite üha ohtram kasutamine ning huvi vähenemine käsitsi kirjutamise ja kirjutamiskunsti vastu raskendavad lastel peenmotoorika oskuste arendamist ja oma käte peenemate liigutuste tunnetamist. Seetõttu on pidev motoorikaoskuste õppimine väikeste laste jaoks oluline. Kunst ja meisterdamine on laste jaoks hea viis peenmotoorika oskuste harjutamiseks, sest pliiatsite, kääride, pintslite ja liimide kasutamine treenib aktiivselt sõrmede vastastikust mõju. Seda arengut võib lapse liigutustes näha ka joonistamise ajal. Motoorika arengu esimeses staadiumis juhivad lapse motoorikat suured õlavarrelihased. Aja jooksul hakkab laps üha rohkem kasutama küünarvarrelihaseid ning nii muutuvad joonistused üksikasjalikumaks ja peenemaks.


Meisterdamismaterjalid, näiteks kartong, voolimismass ja -savi, aitavad lapsel esemeid täpsemalt haarata ning liigutada sõrmi ja käsivarsi eraldi ning ühtlasi kehast sõltumatult. Lisaks treenib voolimismassi või -saviga töötamine sensoorseid oskusi. See on eriti oluline kindla pliiatsihaarde tagamiseks ja muudab seega koolis kirjutamise tunduvalt lihtsamaks. Seetõttu aitab peenmotoorika oskuste arendamine ette valmistuda rannet kasutades kirjutamiseks. Veel üks punkt korrapärase kunsti- ja meisterdamistegevuse kasuks on asjaolu, et lapsed hakkavad rääkima alles pärast teatava käelise osavuse taseme saavutamist. Seda seetõttu, et aju keelekeskus on tihedalt seotud peenmotoorika oskuste eest vastutavate ajuosadega. Sellepärast aitab kunsti- ja meisterdamistegevus keelekeskuse arengut arvestatavalt kiirendada.

Lastel on loomuomane soov väljendada oma loovust ja kunstilist kujutlusvõimet. Meisterdamine aitab suurepäraselt arendada väikeste laste kujutlusvõimet ja oskusi. Pritt on selle teema käsile võtnud ja seadnud eesmärgiks töötada laste jaoks välja loomingulisi meisterdamisideid. Lapsed õpivad liimima, lõikama, voltima ja joonistama, arendades mänguliselt oma peenmotoorika oskusi.

Ühinege Prittworldi Facebooki lehel toimuva aruteluga ja jagage meiega oma mõtteid.